Blog

15.03.2019

Peeglid on üheks lihtsamaks ja odavamaks lahenduseks tagamaks turvalise ja ohutuma keskkonna töökeskkonnas kui ka liikluses. Igal peeglitüübil on oma kindel funktsioon, seepärast on oluline valida vastavalt vajadusele õige peegel ja paigalduskoht.Liikluspeeglid: ristmikud, piiratud nähtavusega väljasõidukohad, pimedad kurvid ja parklad.

punase-valge reflektor raamiga, mis tagab hea nähtavuse nii päeval kui ööselvastupidav karmidele ilmastiku tingimustele.jäätumis- ja kondentsatsioonivabad liikluspeeglid, mis tagavad hea nähtavuse sombusel kui ka talvisel ajal.tugevate kinnitustega

Tööstuspeeglid: tehased, tootmishooned, logistikakeskused ja laod

kollase-musta raamiga peegel on silmatorkavtagab turvalisema ja ohutuma liikluse hoonete kitsamates kohtades

Turvapeeglid: kaubanduskeskused, kauplused, tanklad, koolid, kinnipidamisasutused

musta raamiga või ilma raamita, märkamatuavalikes kohtades ja kinnipidamisasutustes soovitatavalt vargus- ja purunemiskindlad peeglid

Peegli suuruse valikul tuleb mõõta vaataja ja peegli eeldatava asukoha vaheline kaugus. Iga meetrile vastab 25 cm peegli diameetrit või laiust. Liikluspeegel on soovitatav paigaldada 2 m kõrgusele.
Kui ümmarguse peegli diameeter on 60 cm, siis maksimaalne soovitatav vahemaa arvutatakse järgmiselt: 60 cm x 25=1500 cm ehk 15 mKandilise peegli vaatevälja kaugust arvutatakse: peegli laius x 25Näide: Kui väljasõidu nähtavus on piiratud, siis liikluspeegel tuleb paigaldada üle tee, et näha lähenevaid sõidukeid. Kui vaataja asukoha ja üle tee paigaldatava peegli kaugus on teineteisest 19 meetrit, siis peegli minimaalne diameeter peaks olema 800 mm või suurem. Juhul, kui peeglist on vaja näha mitte ainult lähenevaid sõidukeid vaid ka detaile nagu näiteks autonumbrit, siis on mõistlik valida suurem peegel.  Kandiline, ümmargune või mõne teise kujuga peegel? Kui välipeeglid on üldjuhul ümmargused ja kandilised, siis sisepeeglid on väga erineva kujuga. Peegli kuju määrab vaatevälja ulatuse ning vaadeldavate suundade arvu. Järgnevas tabelis on toodud välja peeglite kujudest tulenevad eripärad: 

Peegli materjal – akrüül, klaas või roostevaba teras? 

• Akrüül– selge nähtavus, kerge, küllaltki vastupidav ning ei purune kildudeks. Kriimustused ja täkked võivad tekkida kergemini kui klaaspinnaga peeglile. Sobib hästi kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustesse: kontorites, lao- ja tööstushoonetes, koolides.
• Klaas– selge nähtavus, kriimustus kindel kuid raske. Õige hooldus ja paigaldus tagab pika kasutusea. Sobib hästi meditsiiniasutustesse. Alla kukkudes või suurema mehhaanilise vigastuse korral puruneb kildudeks.
• Roostevaba teras– vastupidav ja väga ilmastikukindel. Nähtavus ei pruugi olla nii hea kui seda on akrüül- või klaaspeegli puhul. Purunemiskindel, kuid mitte mõlkimis kindel. Soovitatav kasutada toiduainetetööstuses, kinnipidamisasutustes, ehitusplatsidel, kruusateedel, lõbustusparkides ja kohtades, kus on suur vandalismi oht.

  Välis- ja sisepeeglite erinevused? Peamine erinevus sise- ja välispeeglite vahel seisneb nende peeglite materjalis ja kinnitustes. Sisepeeglite tagused on tihtipeale valmistatud materjalidest, mis pole ilmastikukindlad nagu näiteks puit või puitlaastplaat. Välispeeglid seevastu on valmistatud ilmastikukindlatest materjalidest nagu näiteks plastik või roostevaba teras. Välistingimustesse paigaldavate peeglite puhul tuleb tähelepanu pöörata kinnitustele – kronsteinid peavad olema vastupidavad nii tuulele, külmale, vihmale kui ka päiksele. Suuremate välipeeglite kinnitamisel tuleb kasutada 2-3 kronsteini, et tuul peegleid minema ei lennutaks.Välipeeglite puhul soovitame jäätumis- ja kondensatsiooni vabu peegleid. Saadaval on kahte tüüpi, ühed mis vajavad elektrilist ühendust ja teised mitte. Elektri ühenduseta peeglid talletavad päevasel ajal soojust ning seeläbi ei lase tekkida peeglile härmatist ega kondentsi. 

Tutvu tootevalikuga SIITMuuda